Tulekustutid ja isikukaitsevahendid

Tulekustutid ja isikukaitsevahendid

Standardid ja regulatsioonid

Eestis reguleerib tulekustutite vajadust Siseministri määrus nr 39. Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Lisaks määrusele on hulk Standadeid, enamasti EVS-EN 3 seeriast, mis reguleerivad tulekustuti nõudeid survekindluse osas ning nõuetest hoolduspunktidele.

Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivad põhiliselt Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, täiendavalt VV Määrus nr 377 töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses. Lisaks vt Tööinspektsiooni kodulehel toodud juhend- ja õppematerjale isikukaitsevahendite kasutamisest erinevatelt tegevusaladelt.


Tulekustuti m
õiste

Eelpool mainitud määruse mõistes käsitletakse tulekustutina kantavat tulekustutit, mille mass tööseisundis on alla 20 kg ja mida on võimalik kanda ja kasutada käes hoides.


Tulekustuti liigid

Tulekustutid liigitatakse tulekahjuklassidesse kustutatava põlevaine järgi:

A-klass - tahkete ja põlemisel hõõguvate ainete kustutamiseks;

B-klass - põlevvedelike ja põlemisel sulavate ainete kustutamiseks;

C-klass - põlevgaaside kustutamiseks;

D-klass - metallide kustutamiseks;

F-klass - toiduõlide ja -rasvade kustutamiseks.


Kustutusained

Üldjuhul tavalised käsikustutid sisaldavad 6kg kustutusainet, mis on tulekustuti korpuses surve all. Kallimatel kustutitel on ka survekassetid mis rakenduvad ainult kustutamisel. Sõiduautodes on kohustuslikud 1kg kustutusainega tulekustutid. Tavaliselt tulekustuti maksimaalne kustutusaine kogus on 50kg aga selliste kustutite liigutamine ja kasutamine vajab kindlasti väljaõpet.

Poelettidel võib tulekustuti omadused ära tunda nende samade tähtede järgi. Suhteliselt universaalne ja enamlevinud ja ka kõige laiemalt kasutatav tulekustuti on klassiga ABC. Tavaliselt ABC kustutil on kustutusaineks kustutuspulber mis oma keemiliste omaduste abil aitab tuld kustutada. Tavaliselt selline pulberkustuti säilitab töökindluse ka miinustemperatuuridel ja on üsna universaalne enamlevinud põlevmaterjali kustutamisks. Miinuiseks on pulbri levimine tule kustutamisel mitte ainult tulekoldele vaid ka kõikjale mujale ning tänu sellele tähendab see ka suuremahulist koristustööd.

Sisetingimustesse hästi sobiv on nt AB kustuti kus tavaliselt kustutusaineks on vee ja vahuaine segu. Sellise kustutiga kustutamisel lisaefektiks on ka pindade märgamine ja vahukile tekitamine, mis hoiab paremini ära taassüttimist. AB kustuti miinuseks on tavaliselt miinustempetaruurid kus enamlevinud vahtkustuteid hoida ei tohi, erandiks on spetsiaalsed külmumisvastaseid lisandeid sisaldavad vahtkustutid.

Toodetakse ka ainult B-klassi kustuteid kus kustutusaineks on vesi, destilleeritud vesi. Sellised tulekustutid sobivad hästi riidekauplustesse või kangapoodidesse kus kustutamisel ei tekitata mittepõlevale kaubale kustutusainega kahjustusi.

Lisaks tavalisetele kustutitele on olemas ka spetsiaalkustuteid elektroonika ja elektriseadmete kustutamiseks ilma neid kahjustamata. Laialt levinud ja taskukohasem on süsihappegaaskustuti. Kustutusefekt saavutatakse tulekoldes temperatuuri alandamisega, kuni -70 kraadini. Miinuseks on taassüttimise prolbeem kuna kustutus mõjub ainult kustutamise protsessi vältel, samuti on külmakahjustuse risk ja süsihappegaas suures koguses ja kinnises ruumis on ohtlik tervisele.

Üldjuhul kõikide eelnimetatud kustutitega on võimalik kustutada ka pinge all olevaid seadeid aga seda ei tohi teha lähemalt kui 1m kauguselt.