Veeudu kustutussüsteemid

Veeudusüsteemid

Üldine info

Veeudu on tänäpäeval üks kiiremini arenevaid ja enamjaolt ka universaalsemaid ja efektiivsemaid kusttussüsteeme.

Põhiline vahe tavasprinklersüsteemiga võrreldes on veepiisa suurus, mis veeudu kustutussüsteemide puhul on alla 1mm. Euroopa standardi kohaselt loetakse veeuduks juba vee pihustust kus 90% veepiiskadest jääb oma mõõtmetelt alla 1mm ja seda mõõdetuna 1m kauguselt pihustist ning pihusti kõige magalama ettenähtud surve juures.


Kuidas töötab

Veeudu toime ja efektiivsus tulekahju olkorras avaldub mitmel moel

· jahutamine e. kuumuse energia neelamine (väiksemad piisad aurustuvad kiiremini ja tänu sellele neelab veeudu tulelt väga suure hulga energiat)

· kuumusradiatsiooni blokeerimine (veeudu blokeerib ühtlasi ka kuumuse levikut)

· pindade märgamine (veeudu levib ruumis 3D-na mis tähendab veeudu paremat pääsemist põlevatele pindadele ning tulekollet ümbritsevatele pindadele aidates kaasa tule leviku takistamisele. Kuna väiksemad piisad tähendavad ka suuremat pindala, siis märgamise toime pindala on suurem)

· hapniku juurdepääsu takistamine


Eelised

Tänu nendele toimetele on võimalik veeuduga kustutada ka põlevvedelikke ja rasvaineid. Kui rohke veega e. tavasprinklersüsteemiga kustutades suureneks oht või tulemuseks oleks isegi tule levik, siis veeudu tagab nendes olukordades täieliku tule kustutamise.  Samuti kulub veeudu kustutussüsteemil tule kontrollimiseks 50% kuni isegi 80% vähem vett mis omakorda tähendab vähem veekahjustusi ning ka väiksemaid mahuteid, reservuaare või garanteeritud tuletõrjevett linnavõrgust kohtades kus seda napib.


Erisused

Oluliseks teguriks veeuduga kustutamisel on ka viis kuidas seda tekitatakse, suunatakse ja tuleni viiakse. Võib öelda, et veeudu kustutus on mõneti kompromisside realiseerimine ja universaalsete lahenduste leidmise kunst. Mida väiksemad on piisad, seda paremini aurustub, samas on vähem pindade märgamist ning väga peene udu kaugele pihustamine on väikse massi tõttu keeruline. Suuremad piisad ja väiksem pihustusnurk võimaldavad jällegi paremat transporti kuid sellega kaasneb ka väiksem aurustumine ja vähem kuumusenergia neelamist ja väiksem efektiivsus. Mida näiksem on piisk, seda peenem on üldjuhul ka pihusti ava ja mis omakorda suurendab pihustite blokeerumise ohtu ja seab kõrgemad nõudmised kustutusvee kvaliteedile ja loomulikult ka toru- ja pihusti materjalidele.


Veeudu liigid ja rõhud

Laiemalt on levinud kaks veeudu kustutuse suunda: madalsurve veeudu kustutussüsteemid ja kõrgsurve veeudu kustutussüsteemid. Kõige suurem erinevus nende süsteemide puhul on rõhk millega vesi pihustist välja paisatakse ning sellest sõltuvalt ka võimekus tulla toime erinevates olukordades.

Kui paljudes ja võibolla isegi enamus olukordades on need kaks süsteemi oma võimekuselt sarnased, siis kõrgete lagedega ruumis (üle 5m jne) on selge eelis täna kõrgsurve veeudu kustutusüsteemidel.

Rõhud millega veeudu tekitatakse võivad olla väga erinevad, alates nt lokaalsest kustutusest kus pihusti juures minimaalne veerõhk võib olla kõigest 4 bari kuni kõrgsurve veeudu kustutussüsteemideni kus pihusti ees on normaalselt rõhk 50bari või 80bari ja enamgi. Eelpool mainitud madalsurvesüsteemidel nt on rõhuvahemik pihusti ees ca 5-12 bari, olenevalt süsteemist.


Kasutuskohad

Kohad kus veeudu kustutussüsteeme saab edukalt kasutada:

· Hotellid

· Haiglad

· Muinsuskaitse all olevad objektid, vanad hooned

· Andmesidekeskused

· Masinaruumid

· Turbiinid

· Kaablitunnelid

· Tunnelid

· Raamatukogud ja arhiivid

· Kontorid

· Muuseumid

· Parklad

· Tööstusküpsetid

· Trafod

· Värvikambrid jne


Standardid ja regulatsioonid.

Euroopas on võimalik toetuda standardile CEN/TS 14972:2011 Paiksed tlekustutussüsteemid. Veeudusüsteemid. Ehitus ja paigaldamine. Ameerika Ühendriikides on kehtivaks normiks NFPA750.

Kumbki standard ei anna ühest juhendit veeudusüsteemide projekteerimiseks, küll aga märgitakse, et kõik süsteemid peavad olema sertifitseeritud ja katsetatud toimima olukordades ja hoonetes kuhu neid paigaldatakse e. iga standartolukorra või ohuklassi jaoks peab olema tehtud täismahuline katsetus/tuletest, mis peab olema positiivse tulemusega lõppenud ning mille on kinnitanud vastavat pädevust omav laboratoorium või test- või sertifitseerimisasutus. Tänu sellele on veeudusüsteemide projekteerimisfaas ajamahukam kuna tihti tuleb ette olukordi kus reaalne situatsioon ei vasta 100% standartkatsele ja kõrvalekallete korral tuleb leida pädev lahendus ja lahendus ka eraldi kooskõlastada.

Lisaks reguleerivad veeudusüsteemi nõudeid:

· Siseministri määrus nr 17. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Antud määrus reguleerib nõudeid Automaatse tulekustutussüsteemi kontekstis.

· Majandus ja taristuministri määrus nr 54. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.